inimene

1.kes see niitis mäe pealt kivid?
"isa" suured käed
ja kui tihti naaber käib nüüd,
kuju seismas näeb?
kalmu serval kaemas
kõike seda vaeva
silmad imestusest heledad
nutt ei murra meest
mineviku eest
vaid selle eest, et inimene ei tule, ei tule, ei tule

kes see pühkis vere, mis me armid näind?
kaua pole öelnud, naaber, tere!
kuidas käsi käib?
pikal rannal saabas
seisab silmis pinnud
mis on torkind põsed läikima
esimesest rajust sooja põgenevad linnud
aga inimene ei tule, ei tule, ei tule, ei tule

ref

inimene, oled sa veel kuskil meie seas
inimene, ma ei näe sind, vana veri alles hangub peas
inimene, kas su hääl on jäänud vaikseks
või oled targu metsa taha tõmbunud tasaseks ja paikseks
inimene, eks ju ole raske rahus olla
inimene, teisest inimesest lihtsalt rõõmu tunda
inimene, aga kusagil on omad, on ema, on isa
kes päris inimese lugu meenutavad

2.kes see tegi klaasist samba?
lapse püüdlik suu
tuikama lööb suure hammas
kultuurne vagadus
tere kaotab tere
veri oma vere
miski meid ei muuda, ei muuda, ei muuda
ühel õhtul hingame koos nagu ühtne pere
teisel aga unustada ei suuda, ei suuda, ei suuda

ref

inimene...

kel on julgust öelda, et on inimene
läidab tiku käes
ja kui palju tulesid sa
nüüd enda ümber näed