juhuteksti saab? ehk tekstiturist

satun ükspäev juhupoodi
täitsa tavalise moodi
igas küljes riiulid
letil vanad viiulid

küsin, siit saab juhuteksti?
ütleb vastu, ei, sa eksid
näkku ilmub kerge puna
seisame nii, sõnatuna

ah, ei, ma ei mõelnud seda
(tabasin ma ära, vedas)
ütlesin, ma mõtlen teksti,
mitte seda juhus...i

vastab, ma ka nii ei mõelnud,
pole midagi ju öelnud
(see ei ole juhu moodi
jälle tee tõi ämbripoodi)

jalad kaunas higistavad
herned ajus pigistavad
kellaletis quartzid taovad
eksimusi näkku laovad

mida te siin üldse müüte?
kõike, näen? nii ellu jääte?
hakkan vaikselt vilistama
ukse poole libistama

astun sisse teise poodi
see ka tavalise moodi
jah, ka seegi kord ei eksi
kõike saab, kuid mitte teksti

klaasist kõrb

mõned üksikud on jäänud pimejanus ellu
teised läinud tööle, rajand linnu, näinud und
mõned üksikud ei sekku argikeskustellu
teised rahulikult magavad, kui sajab lund

tüdruk tõmbab mööda klaasi härmatanud triipe
ootus on ta oimukohad jäiseks maalinud
tüdruk kerib kuldse peale hõbedasi niite
liivakillud sõrmelt naha maha saalinud

mõned üksikud on näinud teda klaasi taga
teised proovinud ta hinge kargest hallast päästa
mõned on ka mõelnud, kas ta kunagi ei maga
teised aga aru saanud, parem ennast säästa

tüdruk tõmbab klaasi mööda härmatunud triipe
ootus on ta joontest kokku seadnud meelerahu
tüdruk teab, et klaasist ilmas pole suunaviite
ent ta poisijuuksed vaevalt taluvad veel kahu

kes ei tapa kuningaid, on loll

aatled
nii vaagud elus
lossis elavad kuningad
küürakil troonis
kroonid peas

räägitakse
nende jalad on pikad kui lohekaelad
käed küünitavad iga kehva aknast sisse
et neil ei ole südant

ükskord

(kui lammas koduõues heina helbib
sirelid sahisevad
ja sa muudkui loed seliti silmapiiri
vana kastani alt
käed sõlmitud juuksehapsetesse
tõmmad kange sõõmu õhku
oled mõttes valmis ka kõige pikema kuninga südametukseteks,
argadeks
alles ellusündimisest kiiresti kloppivateks)

tuleb kilk ja käsib kuningad tappa
nad ei taha nagunii ise ka elada,
ütleb ta vurrudega mullas sonkides

sa kleepud, ütled sa kilgile seepeale,
mine pese ennast puhtaks

see kõik on tõsi, naerab kilk

kust sa tead, kes kõneles, vihastad

kõik teavad, kõik kõnelevad, vastab kilk

las siis kõik lähevad ja tapavad

sa oled loll, ütleb kilk ja läheb uue timuka järele




ehk olengi, ei hakka sa vaidlema