antifolk

vaimustavad valed

1.kuidas ka ei keelaks, mõnes vaiksemas nurgas
ikka keegi sosistab, mine otsi tõde
oma valget tõde, mida võõradki ei murraks
mis suruks sinu sisse isikliku vabaduse

plagistades kulund kapju, peagi on nad kohal
pisikesed kuradid, irvitamas näkku
tõde on, et baikal kemikaalidest vohab
said nüüd, valget tõde makku

ref

mulle jäägu vaimustavad valed
lootus elust elavana väljuda
mulle jäägu muretuse õrnad paled
hommikuse kohvi kõrvale valet eelistan

2.heleroheline unistus, võtta tõde
sellega end lukustada liiva
ükski liiv ei peata tõehimus saatanaid
anuvad ja lunivad, anna tõde siia

võtke, väiksed raisad, võtke, võtke kogu tõde
heleroheline muutub märkamatult lillaks
tõde on, et koltanikaevurid kongos
tapsid kõik gorillad

ref

mulle jäägu vaimustavad valed
lootus elust elavana väljuda
mulle jäägu muretuse õrnad paled
loomaaias jalutades valet tõele eelistan

3.pilvedeta vabariik, serenissima
gondlist merepõhja vajumist võib jälgida
mis ma, kurat, teha saan, kui maailmad kaovad
endalgi on mure, laenuleib ja maohaavad

sõber uurib, oled kuulnud lihavõttesaarest
tõden, olen kuulnud, aga näinud pole vist
tõde on, et tõde maksab kadumise hinda
ja ainult segased teevad tõega tegemist

ref

mulle jäägu vaimustavad valed
lootus elust elavana väljuda
mulle jäägu muretuse õrnad paled
hommikuse kohvi kõrvale valet eelistan

inimene

1.kes see niitis mäe pealt kivid?
"isa" suured käed
ja kui tihti naaber käib nüüd,
kuju seismas näeb?
kalmu serval kaemas
kõike seda vaeva
silmad imestusest heledad
nutt ei murra meest
mineviku eest
vaid selle eest, et inimene ei tule, ei tule, ei tule

kes see pühkis vere, mis me armid näind?
kaua pole öelnud, naaber, tere!
kuidas käsi käib?
pikal rannal saabas
seisab silmis pinnud
mis on torkind põsed läikima
esimesest rajust sooja põgenevad linnud
aga inimene ei tule, ei tule, ei tule, ei tule

ref

inimene, oled sa veel kuskil meie seas
inimene, ma ei näe sind, vana veri alles hangub peas
inimene, kas su hääl on jäänud vaikseks
või oled targu metsa taha tõmbunud tasaseks ja paikseks
inimene, eks ju ole raske rahus olla
inimene, teisest inimesest lihtsalt rõõmu tunda
inimene, aga kusagil on omad, on ema, on isa
kes päris inimese lugu meenutavad

2.kes see tegi klaasist samba?
lapse püüdlik suu
tuikama lööb suure hammas
kultuurne vagadus
tere kaotab tere
veri oma vere
miski meid ei muuda, ei muuda, ei muuda
ühel õhtul hingame koos nagu ühtne pere
teisel aga unustada ei suuda, ei suuda, ei suuda

ref

inimene...

kel on julgust öelda, et on inimene
läidab tiku käes
ja kui palju tulesid sa
nüüd enda ümber näed

valsigeneratsioon

1.ma ei oska öelda palju selles kohas, selles ajas
sina mõistsid minu nalju
mulle mõistmist polnud vaja

tahtsin isetehtud mõtteid, sinu vaimuleegi sära
sina palusid mind valsile
tantsima ära

oh ei, oh ei
ma ei tantsi teie valssi
parem lähen puhkan
liipritel

ref

sa sõitsid must rongiga üle
mina samal ajal kriipisin
su nime vagunile

sa sõitsid must rongiga üle
ma ei tantsind sinu valssi
no pole siis ka ime



2.korjan killustikult sõrmed, et need saaksid noppida
võsast jalad, mille otsa
lössis kingi toppida,

et need saaksid anda hoobi kaheks kistud kehale
tõuse üles, puhtaks roogi
oma hõljuv kleidike

kuid ei, oh ei
ma ei tantsi teie valssi
parem lähen ootan
liipritel

ref

kui veel sõidad must rongiga üle
pole enam ma nii rumal,
et hakkan kirjutama su nime

kui veel sõidad must rongiga üle
aknast vaata, kuidas kuused
kisavad su poole mu nime



3.aastad murdusid ja teab mis, vajadus neil olla sai
kukutada sind mu sülle
keset päevi parimaid

küüru tõmbusin, mind valdas hetkeks valus valsihirm
ma ei teadnud, et su silmilt
oli langend valsisirm

ah ei, ah ei
sa ei taha nende valssi
parem tuled puhkad minuga
liipritel

ref

las sõidavad meist rongiga üle
ja me vagunile kriibime kiirelt oma nimed
nad sõidavad meist rongiga üle
isetehtud mõtted voolavad meist
välja nagu imed

see algab nii...

Sellises olukorras on maailm jagatud kaheks: ülemine ja alumine pool.  Nendest pooltest üks tuleb kindlasti valida, samaaegselt need ei eksitseeri, erapooletus –  välistatud. Üleval näib inimese sisse imbuvat rahu, nagu tavaliselt all olles ei juhtu. Üleval pakutakse  esialgu veini ja hiljem konjakit, all hirmutatakse alkoholismi ja elust võõrandumisega. Lihtsa mõttekäigu läbi võib arvata, kumb pooltest  inimesele kiiremini südame külge kasvab. Lasuursinised vormikleidid ja piloot on omavahel kokku leppinud, et igal juhul tuleb kohe alguses lolli mängida. Kui süttib tulekahju, siis eriti veenvalt. Kui kukume, ei pruugi enam nii väga pingutada. Kõige parem on see, et see pole enam ammu kellegi jaoks saladus ja kõik on sellise petuskeemiga ühelmeelel nõus, „ja-jah, hapnikumaskid ja puha“… tõuskem juba õhku, härrased, valagem ometi veini, daamid, ärgem kulutagem aega tühja!

...

taara .

täna juhtus lugu
kus me seisame Temaga kõrvuti
mina võtan Chivase
(Ta mütsil on kulunud nokk)
ja Tema isetehtud vermuti
(pudelil kulunud kiri:
double bock)
Ta käed on väga korpas ja tundub, et justnagu
oleks neisse alles hiljuti, ühekorraga
vajutat kuus tuhat pragu
tumemusta vagu
ja veel
Ta küüned on pikemad kui minul
ja küllap vist vintskemad kui vaja
ja Temal on kott
 ja Tema kortsus kulmu meelest
on minul nurga taga
 puidust palkoniga nurgamaja
ma mõtlesin, et seekord parem
ei hakka Taga kõnelema pikalt
lihtsalt
mõnikord on elul omad momendid
 mõnikord on need vaesemad 
ja teinekord rikkad
mõnikord need rikkad
ongi paksu-paksu vaikust täis
ja samas, Tal ei ole täna tuju
Ta on tujutu
 ja täitsa täis
ma lasen oma šotlase prügikasti
ja Tema söödab oma tartlase sinna
kuhu kõik need teisedki lasti
...
pandipakendid
ja siis ma puhtast harjumusest
saadan ühe lapse teatri
ja Temale on taevas määrand
 veel vaid ühe pläskuliitri

"A sa seda vanasõna tead, kel suured kõrvad, sel suur süda?" Kris Lee

joonistas kris lee